Laste ja noorukite ärevushäired
Juba varases lapseeas on meis olemas ürgsed reaktsioonid – ohutunne ja ärevus. Nende reaktsioonide eesmärk on aidata meil ohuolukorras paremini toime tulla. Hetkel, mil me tajume ohtu, aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem ja käivituvad automaatsed reaktsioonid nagu “võitle!” või “põgene!”. Seeläbi saavutab organism võitlemiseks või põgenemiseks vajaliku pulsikiiruse, hingamissageduse tõusu ja lihastoonuse. Tegemist on normaalsete reaktsioonidega, mis […]
Koolikiusamine on noorte vägivalla üks levinumaid vorme
Tervise Arengu Instituudi uuringust 2024 on selgunud, et Eestis on kiusamine koolikeskkonnas aastatega järjepidevalt vähenenud, kuid küberkiusamise levik on tõusuteel. Kiusamist kui üht agressiivse käitumise alavormi on määratletud olukorrana, kus isik või rühm isikuid ründab või alandab korduvalt ohvrit ning valitseb jõudude ebavõrdsus. Kiusamiskäitumist eristavad teistest vägivalla vormidest eelkõige kolm tunnust: tahtlikkus, korduv tegevus ja […]
Kui lapsel on probleem
Kui lapsel on probleem, siis järelikult ei ole tal piisavalt oskusi kujunenud. Oskuste õpe on laste probleemide lahendamise meetod, mis tugineb lahenduskesksele teraapiale. Meetodi eesmärgiks on rikastada lapsevanemate, õpetajate sekkumisvõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Loe edasi.. Meetodi keskne idee käsitleb suurt hulka laste probleeme puuduvate oskustena, mida […]
Kriis. Sellega toimetulek
Sõna “kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast ( krisis) ja tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise elu võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, jmt. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks […]