Lastele piiride kehtestamine
Piiride seadmine on ilmselt laste kasvatuse üks keerulisemaid teemasid. Kuidas seda aga nii teha, et need piirid oleks selged ja kindlad, samas hoolivalt seatud. Selles valdkonnas kasutan Thomas Gordoni perekoolis kasutatavaid meetodeid ja harjutusi ning Jesper Juuli (tunnustatud Taani pereterapeudi ja laste kasvatusteemaliste raamatute autor) peredega töötamisel saadud kogemusi. Lapsel on turvaliseks kasvamiseks vaja ka […]
Lastekasvatus pärast lahutust
Olen töötanud juba üle kolmekümne aasta lahutatud peredega. Aastate jooksul olen palju ka lastelt õppinud. Lahutuse mõju võib olla vähene või ulatuslik olenevalt sellest, kuidas vanemad erinevates olukordades käituvad. Tavaliselt tülitsevad vanemad enne lahutamist palju. Tavalisi argielu erimeelsusi ei ole põhjust laste eest varjata, vaid pigem peaks õppima konstruktiivset riidu, et lapsedki saaksid mudeli tülide […]
Laste võõrandumine
Lapse võõrandumine ühe vanema mõjul teisest vanemast tekib, kui üks vanematest, kas siis kaudselt või otseselt, sunnib last olema lojaalne tema ja põlglik teise suhtes. Seda tuleb sageli ette seoses kibedate kohtulahingutega, mille raames lapsed peavad kuulma solvavaid märkusi teise vanema kohta. Mõnedele lastele tehakse ajupesu, nii et neil tekib teise vanema ees hirm. Vanemad […]
Laste kasvatamisega seotud probleemid
Lapse vajaduste hulka ei kuulu vanem, kes on talle vahva semu. Kui vanem on lapsele semu, siis pole ta ju autoriteet. Üks lapse põhivajadusi on kindlus- ja turvatunne. Seda saab anda keegi, kes on lapsest kogenum ning kes saab enda ja lapsega hakkama. Seega vajab laps kedagi, kes oleks temast hierarhiaastmelt kõrgemal. “Selleks, et saada […]
Laste käitumisraskused
Mida noorem laps, seda rohkem annab ta oma rahulolematusest ja probleemidest märku käitumisega. Probleemne käitumine ei tähenda ilmtingimata käitumishäiret. Ei ole ühtki last, kelle käitumine on alati laitmatu. Aga kui probleemne käitumine on korduv ning häirib oluliselt teisi lapsi ja täiskasvanuid, siis on oluline mõelda just häiriva käitumise põhjustele. Käitumisraskused on mõiste, mis kirjeldab olulist […]
Laste ja noorukite ärevushäired
Juba varases lapseeas on meis olemas ürgsed reaktsioonid – ohutunne ja ärevus. Nende reaktsioonide eesmärk on aidata meil ohuolukorras paremini toime tulla. Hetkel, mil me tajume ohtu, aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem ja käivituvad automaatsed reaktsioonid nagu “võitle!” või “põgene!”. Seeläbi saavutab organism võitlemiseks või põgenemiseks vajaliku pulsikiiruse, hingamissageduse tõusu ja lihastoonuse. Tegemist on normaalsete reaktsioonidega, mis […]
Koolikiusamine on noorte vägivalla üks levinumaid vorme
Tervise Arengu Instituudi uuringust 2024 on selgunud, et Eestis on kiusamine koolikeskkonnas aastatega järjepidevalt vähenenud, kuid küberkiusamise levik on tõusuteel. Kiusamist kui üht agressiivse käitumise alavormi on määratletud olukorrana, kus isik või rühm isikuid ründab või alandab korduvalt ohvrit ning valitseb jõudude ebavõrdsus. Kiusamiskäitumist eristavad teistest vägivalla vormidest eelkõige kolm tunnust: tahtlikkus, korduv tegevus ja […]
Kui lapsel on probleem
Kui lapsel on probleem, siis järelikult ei ole tal piisavalt oskusi kujunenud. Oskuste õpe on laste probleemide lahendamise meetod, mis tugineb lahenduskesksele teraapiale. Meetodi eesmärgiks on rikastada lapsevanemate, õpetajate sekkumisvõtteid väljakutsuvale, ebakohasele käitumisele reageerimiseks ning toetada laste, õpetajate ja vanemate omavahelist koostööd. Loe edasi.. Meetodi keskne idee käsitleb suurt hulka laste probleeme puuduvate oskustena, mida […]
Kriis. Sellega toimetulek
Sõna “kriis” tuleb kreekakeelsest sõnast ( krisis) ja tähendab ootamatut muutust, otsustavat pööret, saatuslikku kõikumist. Stabiilse, turvalise elu võib ootamatult muuta lähedase inimese surm, teada saamine enda või lähedase raskest haigusest, rasked avariid, lahutus, jmt. Rasked elumuutused võivad tabada kõiki: olenemata soost ja vanusest. Erinev on vaid see, et iga kriisi tähendus on iga konkreetse inimese jaoks […]
Hirm meie sees
On normaalne tunda hirmu. Mäletan enda psühholoogina töötamise algusaastaid, kui pidin saalitäiele kuulajatele tegema ettekande, või hilisõhtul töölt koju minnes hakkas keegi mind jälitama, või kui arst teatas, et on vaja operatsioonile minna. Kõik sellised hetked võivad esile kutsuda üsna tüüpilist hirmureaktsiooni. Ent sa ei pane tähele paljusid muid hetki, kui hirm sinus samuti olemas […]