Agressiivsus kui appihüüd: Miks lapsed muutuvad metsalisteks?
Šokk ja vastuseta küsimused Meie ühiskonda on raputanud lood, mis tunduvad olevat pärit õudusfilmist, mitte meie oma tagaaiast. Kuidas on võimalik, et teismelised poisid – alles lapsed – meelitavad kaaslase metsa, piinavad teda julmalt kuni surmani ning teevad sellest veel video, mida külmavereliselt levitatakse? See ei ole lihtsalt kuritegu; see on empaatia täielik puudumine, mis […]
Varjatud nartsissism ja passiiv-agressiivsus: Nähtamatu pinge peresuhetes
Pereterapeutidena näeme sageli paare või pereliikmeid, kes saabuvad teraapiasse seletamatu kurnatuse ja segadustundega. Üks osapool tunneb end tihti „halva“ või „ebapiisavana“, suutmata täpselt sõnastada, mis on valesti. Sageli on selle dünaamika taga varjatud nartsissism ja selle peamine väljendusvorm – passiiv-agressiivne käitumine. Mis on varjatud nartsissism? Erinevalt klassikalisest nartsissistist, kes on silmapaistvalt enesekeskne ja domineeriv, tegutseb […]
Vaikuse varjus: Passiiv-agressiivsuse teekond lapsest täiskasvanuni
Psühholoogina näen ma sageli, kuidas täiskasvanute keerulised suhemustrid on tegelikult aastakümneid vanad ellujäämisstrateegiad. Üks kurnavamaid nende hulgast on passiiv-agressiivsus – käitumine, kus viha ja rahulolematust ei väljendata otse, vaid see “voolab” välja läbi vaikuse, viivitamise või peidetud torkamiste. See artikkel heidab pilgu sellele, kuidas passiiv-agressiivsus lapses tärkab, mil viisil see täiskasvanuea suhetesse edasi kandub ja […]
Türannideks kasvamine
Kas me kasvatame vabu isiksusi või emotsionaalseid invaliide? Kui 9-aastane soovib oma „elu tagasi“ ja 14-aastane peab end kõigi bossiks, on aeg küsida, kus me kasvatuses valesti pöörasime. On aeg taastada vanema roll juhi, mitte teenindajana. Laps ei sünni türanniks – me loome nad ise, loobudes juhirollist Psühholoogi kabinetis kuulen ma üha sagedamini lugusid, mis […]
Kasvatamatu laps või puuduvad oskused? Kuidas last päriselt toetada
Tihti kuuleme mänguväljakul või poes sosinaid „kasvatamatutest lastest“, kes ei oska käituda. See silt on aga eksitav. See, mida me peame kasvatamatuseks, on tegelikult sageli lapse appihüüd: tal on puudu vajalikud sotsiaalsed oskused ja turvaline raamistik, milles areneda. Käitumine on keel – laps räägib meile oma tegudega seda, mida ta ei oska veel sõnadesse panna. […]
ATH või lihtsalt käitumishäire? Kuidas vahet teha ja last päriselt aidata?
Lapsevanemaks olemine või õpetajatöö on üks maailma vastutusrikkamaid ülesandeid. Seejuures on üks keerulisemaid hetki see, kui lapse käitumine muutub väljakutsuvaks. Kui laps ei püsi paigal, segab vahele, eirab reegleid või reageerib tühisele asjale plahvatuslikult, tekib paratamatult küsimus: kas see on puudulik kasvatus, teadlik trots või on selle taga midagi muud – näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire […]
Kuidas leida rahu keset elu ebakindlust?
Jah-sõna elule: Kuidas leida rahu keset elu ebakindlust? Aasta algust seostatakse tihti uue hoo ja suurte lubadustega. Psühholoogina aga tean – ja olen seda ka oma isiklikus elus valusalt kogenud –, et alati ei ole meil jaksu reipalt startida. Vahel on elu meid pannud olukorda, kus tulevik tundub udune ja hinges valitseb raskustunne. Kuidas siis […]
Lahkuminek või suhte parandamine – kuidas otsustada?
Kas ma peaksin veel proovima või on aeg edasi liikuda? See küsimus ei torgata pähe tavalise tüli käigus, vaid hiilib ligi siis, kui rahulolematus on muutunud püsivaks kaaslaseks. Otsuse tegemine on raske, sest kaalul on ühine ajalugu, kodu, lapsed ja hirm üksinduse ees. Selgus ei tule tavaliselt väljastpoolt, vaid ausast dialoogist iseendaga. Siin on juhised, […]
Tee magamistuppa käib läbi elutoa
Vaikus magamistoas: Miks tee kireni algab tegelikult elutoast? Paarisuhte alguses tundub lähedus iseenesestmõistetav ja loomulik. Aja möödudes aga asendub esialgne säde argirutiini, väsimuse ja kohustustega. Ühel hetkel avastavad paljud paarid end olukorrast, kus magamistoast on saanud pelgalt koht magamiseks ning intiimsusest on saanud pingeallikas. Seksuaalne rahulolematus ei tähendama enamasti armastuse puudumist, vaid seda, et partnerid […]
Kapuuts peas ja pilk põrandal: Miks laps valib vaikiva vastupanu ja häbi kaitsekilbi?
Psühholoogi kabinetis, koolipingis või kodusel söögilauas kohtame üha sagedamini last, kes on justkui “lukus”. Kapuuts on sügavale silmadele tõmmatud, pilk on naelutatud põrandasse ja küsimustele vastab vaid vaikus. Vanemale võib see tunduda tõrksuse või ülbe trotsina, kuid tegelikult on see sageli lapse viimane kaitseliin – ärevuse ja häbi strateegia. Häbi – hirm olla nähtud oma […]